Endiselt Perthis

Oleme Perthis olnud nüüd juba üle nädala. Pärast kahte ööd Billabongi hostelis kolisime Andresega Old Swan Barracks hotelli, mis on täpselt sama hinnaga, aga puhtam ja korralikum. Oleme neljases toas koos birma ja saksa noormehega. Birma noormees alustas siin just oma IT-õpinguid ja kolib varsti kooliühikasse. Ta rääkis, et oli kunagi paar kuud buda munk. Saksa kutt töötab siinsamas hotellis. Tal on ka Work & Holiday viisa, aga aasta sai juba täis ja kuna ta pole vähemalt kolm kuud farmis töötanud, peab ta varsti riigist lahkuma. Toakaaslased on meil tõesti toredad ja rahulikud.

Perthi kesklinna oleme risti ja põiki läbi käinud. Siin on ühistransport kesklinna piires tasuta, mujale saab rongiga, aga vahemaad on eeslinnade vahel päris suured, ilma autota on raske liigelda.

Eelmisel reedel käisime King's Parkis piknikku pidamas. See oli meie esimene tutvus Austraalia veiniga. 4 l valge vein maksis 13.65 dollarit ehk u 109 eeku. Päris hea vein oli ka :) Kui tavaliselt on piknik päevasel ajal, siis meie oma kestis umbes kella üheni.

Laupäeval oli rannapäev, sõitsime rongiga Cottesloe randa. Sain lõpuks ometi ookeani ära näha. Vesi oli harjumatult soolane ja päike nii kõrgel, et varje praktiliselt ei olnudki. Lained olid mõnusalt suured.

Esmaspäeval tähistati siin Austraalia päeva. Õhtul läksime James Mitchelli parki, kus toimus eestlaste kokkutulek. Eesmärk oli püstitada uus rekord, eelmisel kokkutulekul oli kohal 31 eestlast. Sel aastal loeti kokku 38 eestlast. Grupipildile ma ei jõudnudki, sest juhtusin just sel ajal eemal olema, kui rahvas avastas, et hakkab juba pimedaks minema ja lasi sõbralikul politseinikul pildi ära teha. Saime nendelt eestlastelt, kes on siin kauem olnud, kasulikke näpunäiteid, kust tööd ja autot otsida, ning vahetasime muljeid. Austraalia päeva puhul oli korraldatud vägev ilutulestik, millesarnast ma pole kunagi varem näinud. See kestis tervelt pool tundi, Eestis on tavaliselt lühemad ja samas ka efektsemad ilutulestikud. Pärast ilutulestikku läks rahvas laiali ja eestlased tahtsid minna meie hotelli lähedale baari, kuhu saab oma alkoholi kaasa võtta ja peab ainult väikese summa niiöelda klaasirahaks maksma. Selgus, et baar oli kinni, nii et jätkasime veini- ja õllejoomist pargis. Suures eestlaste seltskonnas oli kodune tunne, ei tahtnudki väga laiali minna, sest arvatavasti me enam niipea nii palju eestlasi ei näe.

Saime endale lõpuks auto! Õnnelikuks väljavalituks osutus Mitsubishi Magna 2.6 Executive, 1993. a, hinnaks oli alguses 1 100 dollarit, aga kuna starter tuleb vist välja vahetada, jäi lõpphinnaks 400 dollarit. Nüüd saame Perthist ära minna, siin hakkaski juba igavaks minema.