Sunday, August 9, 2009

Puhmik-õlikõrvits ehk tsukiini

Suundusime Bowenist Ayri, et sealt edasi tsukiinifarmi minna. Veetsime mõned päevad sealses tööhostelis, sest farmiomanikul oli hosteliga kokkulepe, et ainult hostelielanikud võetakse sinna tööle. Hostel oli väga korralik, vastupidiselt Mildura tööhostelile. Enamus rahvast passis seal siiski nädalate kaupa tööta, nii et meil vedas, et nelja päeva pärast farmi saime. Meiega koos läksid sinna poolakas Christian, kes on üles kasvanud Saksamaal, ja eestlane Veiko, kes on üles kasvanud Soomes.

Farm asub Clare'i linnas, mis on 40 km Ayrist läänes. Clare'i linn on väga väike, siin on üks pood ja pubi, kus iga päev samad kuus tüüpi õlut joovad. Farmis on 30 noort Taiwanist, Nepaalist, Jaapanist, Saksamaalt ja Eestist. Korjame põhiliselt tsukiinisid ja vahest tšillisid ka. Tsukiinide korjamine näeb välja nii, et masin sõidab ees ja kahel pool masinat on lint, mille peale tuleb tsukiinid panna. Alguses oli raske masinaga sammu pidada, aga nüüd oleme juba vilunumad. Kuna tegemist on tunnipalgaga, siis käib ülevaataja meil kogu aeg kannul, et me ikka kiiresti ja korralikult tööd teeksime. Üks Taiwani poiss lasti kolmandal päeval lahti, sest ta oli liiga aeglane. Christiani ähvardati ka lahti lasta, seetõttu läks ta ise juba esimesel nädalal ära, nüüd korjab Bundabergis avokaadosid. Töö saab tavaliselt juba lõunast läbi, nii et vaba aega on palju. Paar päeva olen kuuris tsukiinisid pakkimas ka käinud, seal saab natuke rohkem tunde. Ilm on väljas töötamiseks täpselt paras, kuskil 27 kraadi.


Kohalik suurim vaatamisväärsus on suhkruroopõlengud, sest ümberringi on palju suhkruroogu ja see pannakse enne mahavõtmist põlema, et üleliigsetest lehtedest ja muust sodist lahti saada. Peaaegu igal õhtul võib kuskil tuld näha.


Tähistasin siin oma sünnipäeva ka, tegime kartulsalatit ja küpsisetorti. Kolmel tüdrukul oli siis viimane õhtu siin, nii et oli suur pidu. Rahvas kallas endale otseses mõttes pakiveini sisse ja siis tulid neile imelikud ideed, näiteks ühel hetkel katsid kõik oma näod toidukilega. Siis mängisime veel mängu, kus tuleb kaart tõmmata ja üks ütleb, mida mingi kaardi saanud isikud tegema peavad. Christian pidi ühe kutiga suudlema ja üks tüdruk pidi mind endale naiseks paluma. Kokkuvõtteks oli väga lõbus õhtu.

No comments:

Post a Comment